Tartu Ülikooli töökeskkonnalabor

Müra töö- ja elukeskkonnas

Home »  Mõõtmine »  Müra töö- ja elukeskkonnas

Häiriv vs. tervist kahjustav müra

Laias laastus võib müra mõju inimesele jagada kahte erinevasse klassi – häiriv ja kuulmist kahjustav.

Häriv müra esineb peaasjalikult keskkonnas, kus eeldatakse pigem vaikust – kontorikeskkonnad, eluruumid jne. Häiriva müra puhul räägime enamasti müratasemetest 40-60 dB, mis on liiga madal, et kuulmiskahjustust põhjustada.

Müratase, mis on kõrgem kui 80 dB, võib pikaajalisel kokkupuutel põhjustada püsivaid kuulmiskahjustusi ning esineb sageli tööstuses ja tootmisega seotud tegevuste käigus.

TÜ töökeskkonnalabori akrediteeritud mõõtemetoodikad vastavad rahvuslikele ja rahvusvahelistele standarditele. Mõõtmiseks kasutatavad seadmed on kõrgtäpsed ning kogu mõõteahel jälgitav rahvusvaheliste etalonideni.

Häiriv müra

Häiriva müra allikaid on mitmeid, muude seas:

  • hoone tehnokommunikatsioonid (ventilatsiooniseadmed, vee- ja küttesüsteem, liftid jne)
  • hoonest väljaspool asuvad allikad:
    • liiklus
    • tööstusettevõtted
    • meelelauhutusasutused
    • jne
  • olmemüra, mille allikaks on kontoris töötavad kolleegid, lärmakad naabrid jne.

Kõikide nende allikate jaoks on kehtestatud seaduse jõuga piirtasemed, mistõttu on nende täpne mõõtmine väga oluline. Samuti mõõdetakse iga allika põhjustatud mürataset erineva meetodiga, mis eeldab kõrgel tasemel asjatundlikkust ja kogemust ka mõõtetehnikult.

Müra tööstusettevõtes

Mõõdetavad parameetrid2: A- ja  C- kaalutud ekvivalentne müratase, töötaja müraga kokkupuutetase, müra spekter 1/1 ja 1/3-oktaavribades sagedusvahemikus 31,5 Hz – 12,5 kHz, C-kaalutud tipphelirõhk.

Vastavalt kehtivale seadusandlusele on müra töötajat häiriv või tema tervist kahjustav heli. Müra põhjustab inimese organismis erinevaid vaegusi, nagu kuulmise nõrgenemine, tasakaaluelundkonna kahjustused ning erinevad näärmete talitluse häired. Seetõttu on mürarikastel töökohtadel äärmiselt oluline teha kindlaks tegelik müratase tööperioodi jooksul.

Tööpäeva jooksul töötajale mõjuva müra iseloomustamiseks kasutatakse müra ekspositsioonitaseme mõistet – see on arvutuslik suurus, millega iseloomustatakse, kui suure müra “doosi” inimene tööpäeva jooksul saab. Müra ekspositsioonitaseme piirmäärad on Eestis kehtestatud seaduse jõuga.

Töökeskkonnalabori käsutuses on tehnoloogia tipptasemel müraanalüsaatorid Bruel&Kjær 2260, millega on võimalik mõõta müra taset vahemikus 0 – 130 dB, ka erinevate filtritega ning oktaavribades. Mõõtmise käigus segatakse tööprotsessi minimaalselt, kui üldse.

Töötaja tööpäevane müraga kokkupuutetase ehkk müra ekspositsioonitase on parameeter, mille määramine võimaldab leida töötajale tööpäevas mõjuva ekvivalentse mürataseme,võttes arvesse liikumist erineva müratasemega töökohtade vahel, puhkepause ja võimalikku kuulmiskaitsevahendite kasutamist. tuleb meeles pidada, et see ei ole sama, mis on elu- või töökeskkonna müra ekvivalenttase.

Parameeter Mõõteulatus
LpA,eq, LpC,eq, LpA,F,max, LpC,F,max, LCpeak akrediteeritud: (30…130) dB

instrumentaalne (-9…150) dB