Tartu Ülikooli töökeskkonnalabor

Mida teha, kui kontoris on õhku vähe?

Home »  Sisekliima »  Mida teha, kui kontoris on õhku vähe?

Mida teha, kui kontoris on õhku vähe?

On aprill 26, 2016, Posted by , In Sisekliima, With No Comments

Inimesed, kelle peamine töövahend on aju ning abiks klaviatuur sõrmede all ja ekraan silmade ees, kurdavad meie kogemuse järgi üsna sageli, et tööruumi õhk on umbne. Meie mõõtmised näitavad, et tihti ei ole tegelik põhjus üldsegi mitte ventilatsioonis või selle puudumises.

Et teada saada, miks me siis ikkagi nii tunneme, tasub endalt (või oma tööandjalt) küsida:

  • Kas ruumi õhutemperatuur on optimaalne? Väga sageli põhjustab inimesele ebamugavust tööruumi kõrge õhutemperatuur. Istuva töö puhul loetakse sobivaimaks temperatuurivahemikuks kütteperioodil 20 °C…24 °C 1.
  • Kas ja kuidas tagatakse värske õhu juurdevool ruumi? Väga hea ja lihtne indikaator õhuvahetuse piisavuse hindamiseks on ruumiõhu süsihappegaasi ehk süsinikdioksiidi (CO2) sisalduse mõõtmine. Rahuldava töökeskkonna puhul eeldatakse, et CO2 sisaldus õhus ei ole suurem kui 1000 ppm1(ppm – süsihappegaasi osakest miljoni õhuosakese seas).
  • Kas õhk on puhas olmetolmust vm aerosoolsetest osakestest? Kas tööruumis on potentsiaalseid saasteallikaid (akendest ruumi leviv tänavatolm, hallitusseened, mõni tööprotsess, mis tekitab tolmu)?
  • Kuidas üldiselt läheb? Kas oled piisavalt puhanud, töötegemine on puhas rõõm? Kas tööajal tõused regulaarselt toolilt ja teed jalutuskäigu kolleegi juurde või õues? Ega tööülesanded ei kasva üle pea ning sa ise üleväsinud?

Erinevad uuringud on näidanud, et tööruumi halb sisekliima mõjutab (mõtte)töö viljakust ja seega ka otseselt ettevõtte või asutuse majanduslikke tulemusi 2. Lahenduse leidmine umbsena tajutavale õhule on tõstab märgatavalt kollektiivi efektiivsust, vähendab haiguspäevade arvu töötajate seas ning on seega puhas võit nii ettevõtte kui Sinu tervisele.

Tahad rohkem teada? Võta meiega ühendust: tklabor@ut.ee või telefonil 737 4208

 

1 EVS-EN 15251:2007: Sisekeskkonna algandmed hoonete energiatõhususe projekteerimiseks ja hindamiseks, lähtudes siseõhu kvaliteedist, soojuslikust mugavusest, valgustusest ja akustikast

 2 Vt. näiteks “The effect of a redesigned floor plan, occupant density and the quality of indoor climate on the cost of space, productivity and sick leave in an office building–A case study”, Building and Environment, Volume 41, Issue 12, December 2006, Pages 1961-1972; Arto Saari, Topi Tissari, Esko Valkama, Olli Seppänen

Comments are closed.